Psühhedeelikumid ja vaimne tervis vanemas eas
USA teadlased uurisid vanemaealiste inimeste psühhedeelikumide kasutamise
seost vaimsete võimete ja vaimse tervisega. Uuriti 2503 inimest vanuses 42-92 aastat, neist 205 olid viimase 12 kuu jooksul psühhedeelikume kasutanud. Leiti, et psühhedeelikume kasutanud inimestel olid paremad vaimsed võimed ja vähem depressiooni. Psühhedeelikumide kasutuse seost mäluga ei leitud. Uuringu tulemused vajavad edasist kinnitust, sest uuringu meetodis on küsitavusi.
Originaalartikkel:
Fearn K, Bhattacharyya KK. Is Use of Psychedelic Drugs a Risk or Protective Factor for Late-Life Cognitive Decline? Gerontology and Geriatric Medicine. 2024;10. doi:10.1177/23337214241250108
-------------------------------------------------------------------
Originaalartikkel:
Fearn K, Bhattacharyya KK. Is Use of Psychedelic Drugs a Risk or Protective Factor for Late-Life Cognitive Decline? Gerontology and Geriatric Medicine. 2024;10. doi:10.1177/23337214241250108
-------------------------------------------------------------------
Paljudel vanematel inimestel on haigusi, mis põhjustavad vaimsete võimete ja mälu nõrgenemist ning vaimse tervise häireid (nt depressiooni). Ka haiguste vastu võetavate ravimite kõrval- ja koostoimed
võivad vaimsele tervisele halvasti mõjuda.
USA teadlased Kaeleigh Fearn ja Kallol Kumar Bhattacharyya võtsid ette uurida, kuidas psühhedeelikumide kasutamine seostub keskealiste ja vanemate inimeste vaimsete võimete, mälu ja depressiooniga, Nad kasutasid avalikke andmeid uuringu Midlife in the United States (MIDUS) kolmandast lainest, mille andmed koguti aastatel 2013-2014 telefoniküsitluse ja postitatud küsimustikuga.
Küsitluses küsiti inimestelt, kas nad on viimase 12 kuu jooksul omal algatusel kasutanud mõnd järgmistest ainetest: "marihuaana, LSD või muud hallutsinogeenid (nt, PCP, "inglitolm", peyote, ecstasy (MDMA), meskaliin, Prozac)". Vastus kodeeriti kahe variandiga skaalal (0 = ei, 1 = jah). Jaatavalt vastasid 205 inimest 2503-st, kelle vastuseid uuringus kasutati. Ligikaudu 1,5% küsitletutest jätsid selle küsimuse vastamata. Paneme tähele, et küsimuses loeti "hallutsinogeenide" hulka ka antidepressant Prozac (fluoksetiin) ja kodeerimisel ei tehtud vahet, millist ainet, millises doosis ja kui sageli vastaja kasutanud oli.
Telefoni teel tehti vastajale vaimsete võimete ja mälu testid. Neilt küsiti ka viimase 12 kuu jooksul vähemalt kaks nädalat kestnud depressiooni ilmingute esinemise kohta (DEPCON skaala), vastus kodeeriti jällegi skaalal 0 = ei, 1 = jah.
Andmetöötluses (lineaarne regressioon) võeti arvesse ka muid erinevusi psühhedeelikumide kasutajate ja mittekasutajate valimite vahel (nt vanus, sugu, perekonnaseis, tööalane staatus, tubaka ja alkoholi kasutamine, kroonilised haigused). Leiti, et psühhedeelikume kasutanud inimestel olid sõltumata muudest teguritest paremad vaimsed võimed ja vähem depressiooni. Psühhedeelikumide kasutuse seost mäluga ei leitud.
Kuna küsitluses loeti "hallutsinogeenide" hulka ka antidepressant Prozac (fluoksetiin) ja kodeerimisel ei tehtud vahet, millist ainet, millises doosis ja kui sageli vastaja kasutas, vajavad selle uuringu tulemused edasist kinnitust põhjalikumates uuringutes. Psühhedeelikumide depressioonivastast ja närvirakkude arengut soodustavat mõju on näidanud juba paljud uuringud. Võib loota, et teadustulemused ka praktikasse jõuavad ja tõenduspõhine psühhedeelne teraapia saab peagi kättesaadavaks kõigile, kes seda vajavad.
Originaalartikkel:
Fearn K, Bhattacharyya KK. Is Use of Psychedelic Drugs a Risk or Protective Factor for Late-Life Cognitive Decline? Gerontology and Geriatric Medicine. 2024;10. doi:10.1177/23337214241250108
Ülevaate kirjutas Helle Kaasik
võivad vaimsele tervisele halvasti mõjuda.
USA teadlased Kaeleigh Fearn ja Kallol Kumar Bhattacharyya võtsid ette uurida, kuidas psühhedeelikumide kasutamine seostub keskealiste ja vanemate inimeste vaimsete võimete, mälu ja depressiooniga, Nad kasutasid avalikke andmeid uuringu Midlife in the United States (MIDUS) kolmandast lainest, mille andmed koguti aastatel 2013-2014 telefoniküsitluse ja postitatud küsimustikuga.
Küsitluses küsiti inimestelt, kas nad on viimase 12 kuu jooksul omal algatusel kasutanud mõnd järgmistest ainetest: "marihuaana, LSD või muud hallutsinogeenid (nt, PCP, "inglitolm", peyote, ecstasy (MDMA), meskaliin, Prozac)". Vastus kodeeriti kahe variandiga skaalal (0 = ei, 1 = jah). Jaatavalt vastasid 205 inimest 2503-st, kelle vastuseid uuringus kasutati. Ligikaudu 1,5% küsitletutest jätsid selle küsimuse vastamata. Paneme tähele, et küsimuses loeti "hallutsinogeenide" hulka ka antidepressant Prozac (fluoksetiin) ja kodeerimisel ei tehtud vahet, millist ainet, millises doosis ja kui sageli vastaja kasutanud oli.
Telefoni teel tehti vastajale vaimsete võimete ja mälu testid. Neilt küsiti ka viimase 12 kuu jooksul vähemalt kaks nädalat kestnud depressiooni ilmingute esinemise kohta (DEPCON skaala), vastus kodeeriti jällegi skaalal 0 = ei, 1 = jah.
Andmetöötluses (lineaarne regressioon) võeti arvesse ka muid erinevusi psühhedeelikumide kasutajate ja mittekasutajate valimite vahel (nt vanus, sugu, perekonnaseis, tööalane staatus, tubaka ja alkoholi kasutamine, kroonilised haigused). Leiti, et psühhedeelikume kasutanud inimestel olid sõltumata muudest teguritest paremad vaimsed võimed ja vähem depressiooni. Psühhedeelikumide kasutuse seost mäluga ei leitud.
Kuna küsitluses loeti "hallutsinogeenide" hulka ka antidepressant Prozac (fluoksetiin) ja kodeerimisel ei tehtud vahet, millist ainet, millises doosis ja kui sageli vastaja kasutas, vajavad selle uuringu tulemused edasist kinnitust põhjalikumates uuringutes. Psühhedeelikumide depressioonivastast ja närvirakkude arengut soodustavat mõju on näidanud juba paljud uuringud. Võib loota, et teadustulemused ka praktikasse jõuavad ja tõenduspõhine psühhedeelne teraapia saab peagi kättesaadavaks kõigile, kes seda vajavad.
Originaalartikkel:
Fearn K, Bhattacharyya KK. Is Use of Psychedelic Drugs a Risk or Protective Factor for Late-Life Cognitive Decline? Gerontology and Geriatric Medicine. 2024;10. doi:10.1177/23337214241250108
Ülevaate kirjutas Helle Kaasik
Lisa kommentaar