Mille peale on kasulik mõelda enne meelerännakule asumist, kui te ei tea päris täpselt, mida ja kuidas teha? (Ja eriti siis, kui enda meelest teate kõike vajalikku väga täpselt.)

Taotlus: Mis on meelerännaku eesmärk, milliseid muutusi oma elus ma sellega taotlen? Kas meelerännak psühhedeelikumi abiga on selleks praegu parim vahend, arvestades minu vaimset ja kehalist tervist ning minu elus toimunut ja toimuvat? Milliseid teisi võimalusi oleks selle eesmärgini jõudmiseks?
Kas rännakutel käimine pole minu jaoks muutunud viisiks vältida millegi vähem põneva (kuid vajaliku) ärategemist?
Kas eelmiselt rännakult saadud "kodutöö" on tehtud?

Ajastus: Psühhedeelne kogemus on kohtumine tundmatuga, see võib elu muuta ettearvamatul viisil. Kas minu ellu on praegu vaja uusi muutusi - või on mul juba käimasolevate muutustega tegemist küllalt ja peaksin pigem püüdma oma elus rahu ja stabiilsust luua?
"Ainukordseid võimalusi" pakutakse sageli. Otsustades on mõistlik juhenduda pigem oma tunnetatud vajadustest, mitte pakkumistest, mille eesmärk on teenida pakkujale tulu. Mida suuremad on pakkumisega kaasnevad reklaamlubadused (nt lubatakse tervenemist kõigist haigustest, õnne, edukust, armastust, ravitsejavõimeid jne), seda vähem tasub neid lubadusi uskuda.

Ettevalmistus: Lisaks taotluse ja ajastuse läbimõtlemisele tuleb leida rännakuks sobiv aeg, koht, abivahendid ja reisikaaslased. Hea on kindlalt teada, mida ja kui palju kasutatav aine sisaldab ja olla teadlik selle võimalikest mõjudest: toimima hakkamise kiirus, mõju kestus ja tugevus, võimalikud toimed kehale ja psüühikale. Kes teid aidata saab, kui teil peaks rännaku ajal hakkama hirmus või halb? Kui tegu on tseremooniameistri poolt juhitud rännakuga, tuleks järgida korraldajalt saadud ettevalmistusjuhiseid. Kui need juhised ei ole mõistlikud, siis on targem mitte anda ennast selle korraldaja hoole alla - tuleb uusi ja paremaid võimalusi.

Turvalisus: Kavandatud rännaku koht ja aeg on hea läbi mõelda füüsilise ja psühholoogilise turvalisuse seisukohalt. Oleks hea, kui rännaku ajal ei ilmuks segajaid ja samas vajaduse korral oleks abi kättesaadav.

• Hea algseisund rännakuks on puhanud rahulik olek ilma liigsete hirmude ja ootusteta.
• Turvalisem on alustada väga väikesest doosist ja seada endale selleks rännakuks kogudoosi ülempiir.
• Leidke endale usaldusväärne reisisaatja, kes rännaku ajal maiste asjade ja turvalisuse eest hoolitseb. Reisisaatja usaldatavus, mõistlikkus ja oskus inimest toetada on olulisem kui see, kui palju ja kui ekstreemseid meelerännakuid ta ise läbi teinud on.
• Tehke turvaliseks ka rännaku ruum, nt et keegi hämaras ruumis kukkudes viga ei saaks, metsa või naabrite juurde ei eksiks, et küünla- ja lõkketuli oleks hästi valvatud, et ei tekiks klaasikilde jne. Psühhedeelikumid võivad mõjutada ajataju, meelespidamise võimet ja kehalist koordinatsiooni.
• Vajaduse korral küsige julgesti rännaku korraldajalt või selleks määratud reisisaatjalt abi. Neil ei ole stopp-nuppu, aga nad saavad aidata rahulikult hingata, tavareaalsusega taasühenduda ja meelde tuletada, et rännak ei kesta igavesti. Rännaku ajal ärge lukustage end kempsu - abivajadus (nt minestus või ärevushoog) võib tekkida ootamatult.
• Ärge minge rännaku ajal (ega vahetult pärast seda) üksi metsa uitama, ujuma, autorooli, tööd tegema, lapsi hoidma, linna peale, rahvale tõde teadustama jne. Andke endale aega maanduda. Rännaku tipphetkedega võrreldes väikesed taju ja mõtlemise muutused võivad märkamata jääda ja põhjustada ootamatuid tagajärgi. Rännakujärgne väsimus ja ööune vähesus võivad meeleränduri ajutiselt vähem asjalikuks muuta ja sellega on arukas arvestada.
• Ärge helistage rännaku ajal inimestele selleks, et nendega suhteid selgitada. Ärge postitage oma kogemusi ja uusi taipamisi sotsiaalmeediasse, vaid kirjutage-joonistage need enda jaoks üles. Nende jagamine reisikaaslastega pärast rännakut on hea mõte, head tseremooniakorraldajad toetavad selliseid jagamisringe. Aga kogemusi jagada, elu ümber korraldada ja suhteid selgitada on parem pärast rännaku lõppu ja väikest järelemõtlemist.
• Kui tõsise õnnetuse või tervisehäire tõttu on vaja arstiabi, ärge kartke arsti kutsuda. Arst ei karista ainete tarvitamise eest, vaid püüab teid aidata.

Integreerimine: See tähendab rännakule järgnevat tööd rännakul saadud kogemusega, et see kogemus seostuks igapäevaeluga ja et selle tulemused oleks head ja püsivad. See võib tähendada näiteks kogetu teemal kirjutamist, joonistamist või muusikaloomist, looduses olemist, vaimseid ja/või kehalisi praktikaid, kogetu läbimõtlemist ja oma taotlusega seostamist või kogemuse üle arutamist mõistva inimesega. Korduvate kogemuste tulemusena leiavad inimesed endale sobiva integreerimise viisi.

• Kogemuse integreerimiseks on juba rännakut kavandades jätta endale pärast rännakut piisavalt kohustustevaba aega.
• Rännaku ajal saadud õpetusi suurte elumuutuste vajalikkuse kohta on mõistlik teoks teha alles siis, kui need ka mitu päeva pärast rännakut mõistlikuna tunduvad ja ka lähedased usaldatavad inimesed nii arvavad. (Elumuutused, mille vajalikkus ja mõistlikkus oli selge juba enne rännakut, nt alkoholi kuritarvitamise või vägivaldse käitumise lõpetamine, on siiski tark kohe teoks teha. Aga kui nt ayahuasca soovitas töölt ära tulla ja šamaaniks hakata, siis sellega pole vaja kiirustada.)
• Pärast rännakut võib tekkida soov oma kogemusi teistega jagada. Siiski mõelge enne rääkimist, kellele mida võib rääkida ja kuidas ta sellele reageerida võib. Räägitut tagasi võtta ei saa, sellepärast on tähtis leida oma kogemuste jagamiseks õiged inimesed nt reisikaaslaste või lähedaste hulgast. 
• Eriti on rännakule järgnevat jätkutööd vaja siis, kui rännakul kogetu jääb pikaks ajaks häirima. Sel juhul võib olla abi mõistvast lähedasest või asjatundjast (nt psühholoogist), kes aitab kogetut mõtestada, tunnetes selgust saada ja edasise tegevuse läbi mõelda. Ingliskeelne asjatundlik abi on saadaval näiteks ICEERSi tugikeskusest: https://www.iceers.org/support-center-2/.